Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis ta oma abiturientidega suusamatkal. Matk ise ei olnud suurem asi sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt. Jäid ukse taga peatuma. Vaikus valitses mitu minutit, siis kostus õrn koputus. Ukse taga oli Arne, sama mees, kes käis nendega paadiretkel, pruunide silmadega ja tõmmu, ometigi natukene häbelik. Tal olid kaasas lilled. Valged kuninglikud kallad. Mandrilt! Ega saarelt talvel lilli saada polnud, kui Inger oli matkal
Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis ta oma abiturientidega suusamatkal. Matk ise ei olnud suurem asi sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt. Jäid ukse taga peatuma. Vaikus valitses mitu minutit, siis kostus õrn koputus. Ukse taga oli Arne, sama mees, kes käis nendega paadiretkel, pruunide silmadega ja tõmmu, ometigi natukene häbelik. Tal olid kaasas lilled. Valged kuninglikud kallad. Mandrilt! Ega saarelt talvel lilli saada
annaabi.ee 
