EESTI SIILLASED
Kui ta tagajalad kaugele välja sirutab, venib ta niisama pikaks. Siis
lakub ta oma kohvipruuni silmnäo korralikult puhtaks. Jahiretk võib alata.
Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta kontrollima rohudzungli asukate
peamisi liikumisradasid, peatub siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või
suur ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel tuli leppida
vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete
munadega täituma, hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku
saabudes ilmusid rohudzunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate ning jooksikute näljased
hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad.
Pimedas pole silmadest suuremat abi, seepärast juhindub siilivana lõhnadest, häältest ja
omaenda rikkalikest elukogemustest. Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb
vähemaks, seevastu loivab üha sagedamini ringi ööliblikate röövikuid
annaabi.ee 
