Proovinud kõik abinõud ära, aga jõukaks ei saanud. Ei olnud teisel mõni päev õieti süüagi. Hakanud viimaks kratti tegema. Otsinud kõik tarvilikud asjad kokku, vokitükid ja kausipooled. Kahel neljapäeva õhtul teinud keha, kolmandal läinud hinge sisse panema. Võtnud paberi ja nõela ise kaasa. Mees vilistanud. Vilistamise peale tõusnud kange kohin. Kratt mehe käest hakanud nagu madu ennast väänama ja kiununud ise veidi. Seda nähes visanud mees krati maha ja pannud putkama. Sestsaadik olnud mehel rohkem õnne. Saanud üsna hea järje peale Kratt ei läinud keegi sealt üles korjama. Mädanenud teine üsna äragi. 4 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_m%C3%BCtoloogia http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/mytoloogia.html M. Johann Eisen, 2001. Näkid, kratid, luupainajad
Kõik isiklik kustus üldises minnalaskmises. Suursaal oli muutunud päratuks häbe-matuste ja ülemeelikuste miiliahjuks, kus iga suu kisas, iga silm vaikus, iga nägu lõustu lõikas, iga kere vigureid viskas. Kõik ümberringi ulusid ja karjusid. Veidrad näod, mis üksteise järel roseti augus hambaid kiristasid, toitsid nagu tulle visatud tukid lõõma. Ja kogu sellest pulbitsevast rahvamassist tõusis auruna karastusahjust läbitungivalt terav sisin. See kostis, nagu oleks kihulane kiununud. «Ohoi, kurat võtku!» «Vaadake ometi seda nägu!» «Too ei kõlba kuhugi!» «Järgmine!» «Guillemette Maugerepuis, vaata ometi seda härja koonu, sarved ainult puuduvad. Tähendab, sinu mees ta pole!» «Järgmine!» «Tuhat ja tuline, on sel aga molu!» «Hei, see on sulitemp. Tohib ainult nägu näidata!» «Ah see neetud Perrette Callebotte! Ta on ka kõigeks valmis!» 45 «Braavo, braavo!» «Ma lämbun!» «Vaata, vaata, selle kõrvad ei tule läbi!» Ja nii edasi, ja nii edasi.
annaabi.ee 
