Vana-Idamaade haridusest
saadetud hirmsate loodusnähtuste ees.
Initsiatsiooniriitustel kontrolliti näiteks noorte mälu, kus nooruk pidi mäletama ja
oskama tähtsamaid hümne, rituaalseid laule, sõnumisi, zeste jms, aga ka tundma
rituaalseid tantse ning oskama neis väärikalt esineda. Riituste hulka kuulusid ka
mitmekülgsed valulikud kehalised katsed, pikk paast, psüühilised katsumused
(näiteks pikk üksiolek, mediteerimine, hirmu ületamine jms). (M. Tilk ,,Kasvatus eri
kultuurides" 2003: 32-33)
Alkira-Kiuma initsiatsioonitseremoonia tänapäeval (1904 a), kus 12 a. poissi viskavad
õhku tema meessoost sugulased.
(http://www.webpages.uidaho.edu/~rfrey/220aboriginal_passage.htm)
Initsiatsiooniriitused ei ole nn. mehaaniliselt tekitatud, vaid need on
tolleaegsete inimeste olemuse tunnetamise käigus sündinud. Noored ei tea midagi
sünnist, surmast, ega seksuaalsusest. Sündimise pühadust, seksuaalsuse