Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Vanimat paelkeraamikat on leitud Doonau keskjooksult Starcevo kultuuripiirkonnast
(dateeritud u 56005400 eKr) tegu nimetatud kultuuri järglasega.
Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad
rajati kohtadesse, kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada
jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss,
rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt
veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja
metssiga.
Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks
lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel
spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani
Bükkist ja Tatratest
annaabi.ee 
