Kihlised pilved
sinaka katte paksusega sajast meetrist mitme kilomeetrini, mõnikord võivad nad olla
mitmekihilised (duplicatus). Algul ilmuvad kiudkihtpilved horisondi lähedal, hiljem
kerkivad kõrgemale, ja lõpuks katavad kogu taeva.
Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga
madala õhutemperatuuri ja sellega
seoses väikese aurumisega piirkondades
(nt Ida-Siberis) võib kiudkihtpilvedest
langeda väga nõrka lund või jääkristalle.
Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi,
seetõttu võivad sageli esineda
halonähtused: valkjad või nõrgalt
vikerkaarevärvilised rõngad ümber
Päikese või Kuu, valepäikesed (eba-
päikesed), poolringid, kaared, valgussambad. Udutaoliste kiudkihtpilvede puhul on see
ainus märk nende olemasolust.
Alamliigid:
· Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus)
annaabi.ee 
