Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis
saj
aadlikollektiiv korrastub (ideaalis) lähtudes au normidest, mida rikkuda on häbi, siis
suhetes väljaspool asetseva talupoegkonnaga kasutatakse hirmu keelde. Kuid ka
talupoegkond korrastub sisemiselt häbi normide järgi. Mõisniku suhtes on lubatud teod,
mida talupoegade seas loetakse häbiväärseteks. Siin on lubatud pöördumine välise jõu
(„tsaar“, „ülemus“) poole. „Au“ eeldab kõikide probleemide lahendamist kollektiivi
sisemiste jõududega (vrd suhtumist „kitupunni“ koolikollektiivis).
5. Kirjeldused, mis põhinevad nende normide eristamisel, mida antud kollektiivis on häbi
rikkuda, ja nende, mille täitmist dikteerib hirm, võivad olla heaks aluseks kultuuride
tüpoloogilisel klassifitseerimisel.
6. Suhted nende inimese kollektiivis käitumise normeerimise kahe tüübi vahel võivad
tugevasti varieeruda. Kuid ilmselt on mõlema olemasolu ja nende eristus
kultuurimehhanismis hädavajalikud. Võib hüpoteetiliselt eristada kolme etappi nende