Laps surmast
Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et
tema ei ole oma haiguses sdi. Et lapsel ei tekiks haiglas ksijmishirmu,
siis tuleb alati leppida kokku koosolemise aeg. ksiolekut leevendavad lapse
jaoks armsad asjad. Kuna laps ei oska oma tundeid tiskasvanute kombel
vljendada, siis teeb ta kik selleks, et ise stressist le saada. Ta vib
pikka aega vaikida vi kva hlega nutta. Neljandal eluaastal pib laps
mistma oma diagnoosi thendust. Ta teeb seda peamiselt lhedaste
kitumisviisi phjal kuid eitab tielikult vimalust, et tema viks lakata
elamast oma pere keskel. Kui vanemad vi petajad hakkavad lapsega surmast
rkima, tuleks varuda vestluseks palju aega. Lapsele peab andma vimaluse
ksida oma seisundi kohta teda huvitavaid ksimusi ja kindlasti tuleb neile
anda tepraseid vastuseid, lhtudes lapse vanusest ja arengust. Mingil juhul
ei tohi kasutada arusaamatuid vljendeid ja terminoloogiat. Last vib
lohutada teadmine, et surm ei tee haiget ja et enamik inimesi ainult uinub.