Nõukogude Eesti - anekdoot, tragöödia või areng?
käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all
mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus.
Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem
Nõukogude Liidu heaks kiitu saad , seda rohkem tahad veel kaebama
minna. Ehk see näitas ,kuidas Nõukogude liit hellitas neid kes neile
vastu tulid ja vihkas neid , kes nende üle kohut mõistsid. Sellepärast
olidki tänav täis mundris mehi, kes kontrollisid inimesi , vaatlesid ja
kuulasid kittumist - äkki oleks jälle aeg / tahtmine kedagi kinni panna
või targemal korral maha lasta.
Meie rahvas ei olnud enam oma , me valetasime vassisime ja
elasime näljas. Vajadusel valetasime kellegi peale ,et võib-olla saame
kuskilt kasu ja meile antakse - maad,raha või lossi . Ühte kuuluvus
tunnet ei olnud mitte kuskil . Oligi lihtsalt võim ja töö . Orjamine kellegi
teise nimel , kes meile mitte midagi ei andnud- ainult võttis.
annaabi.ee 
