Helme koopad
P. Lepsin
kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui
me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda
keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja
sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja
siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja."
Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest
veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni. Koos tänapäeval nähtavate saalide
ja käikudega moodustasid nad ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis
on andnud ainet ka rahvajuttude tekkeks. Näiteks ühe järgi läinud Helme
koopast maaalune käik Pokardisse ja Helme kiriku juurde, teise ja veelgi
fantaasiarikkama järgi - Viljandisse. Räägitakse ka, et Moosese kirikus olevat
vanasti mungad jutlust pidanud.
Kokkuvõte
annaabi.ee 
