Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Kevadiste lillekimpudega võib endale siiski ka sõna otsese mõttes peavalu valmistada.
Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib
hommikuks saada peavalu. Toominga lõhna suhtes on tunded ja tundlikkus erinevad,
38
viimases eestikeelses mürktaimede raamatus on tema lõhna isegi peetud ebameeldivaks.
6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu.
Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel
loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks
õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud,
veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud
lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad
aga astlad.