V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
haokubu Morsanfi sadamast, kolm mõõtu viina ja leib, see kaebealuse viimane eine, mida ka
timukas temaga vennalikult jagas, isegi emise üheteistkümnepäevase hoidmise ja toitmise
kulud, kaheksa Pariisi teenarit päevas. Mõnikord mindi kohtumõistmises veel kaugemale.
Karl Suure ja Louis Vaga kapitulaaride põhjal määrati raskeid karistusi isegi tulitontidele,
kes olid julgenud endid õhus näidata. Vaimuliku kohtu prokurör hüüdis vahepeal: «Kui
kurat, kes sellesse kitsesse on asunud ja seni kõigile väljaajamistele vastu on pannud, peaks
visalt oma loiritegude juurde jääma, kavatsedes sellega kohut hirmutada, siis hoiatame, et
oleme sunnitud temale nõudma võllast või tuleriita.»
Gringoire'i laubale tuli külm higi. Charmolue võttis laualt mustlastüdruku käsitrummi ja
seda teatud viisil kitsele näidates küsis talt: «Mis kell on?»
Kits vaatas talle targa pilguga otsa, tõstis oma kullatud jala ja lõi seitse korda. Tõepoolest,
kell oligi seitse