E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
pruudid enne pulmaõtut, kõerikas, viisakas ja helde süamega?»
Jäle tõsis tõndav kiitusepomin.
Lossikupja kuivetanud kuju läenes sulaste salgale; nende elavat jututuju täele pannes
küis ta oma puudulikus saksa keeles:
«Kas tohib päid», mida siin nii kibedasti jahvatatakse?»
«Nä, va kubjas,» hõk,as Rebase-Rein temale vastu, «Tere ka, Koljat! Me rä agime siin
praegu kõge tublimast mehest, kes iganes emapiima on imenud.»
«Ohoh, ega te mind taga rä agi?»
«Hahahaa! Sa oled kitsepoeg ja kitsepiimaga kasvanud. Sellepäast me sinust ei võgi
rä akida.»
«So-soh, võ nii. Aga sina oled loputisega imetatud. Ma kuulsin eemalt sinu räasest suust
Kuuno Rainthali rü utlinime, ja seal tulid mulle iseväki mõted.»
«Noh, lase oma iseväki mõted väja naerda.»
«Naerge, sest tnuud te ju ei mõsta. Te naeraksite ka siis, kui püa Peetrus teile tõtaks,
et ainult tõise näga taevasse pä asete. Aru teil peas ei ole. Kas teate, mis teil peas on?»
«Mis meil siis peas on?»