Milles seisneb patust rääkides meie vastutus
üle, ning mis oli ajast niipalju kõrgemal, et võis tajuda aja voogu. Uus teadvus täitis ta valgusega –
siis oli see inimene ja üleni teadvus. Kõik temas allus tema enda tahte seadusele. Ta valitses igati
enda üle. - see on iidne kujutlus Aadamast. Kuid nad langesid paradiisiseisundist välja. 2.
Pattulangemisega kaotas inimene oma algse eriloomuse.’’Põrm sa oled ja põrmuks pead Sa jälle
saama’’. Ta oli vaimse elu tasandil (ülestõstetud) ja langes kitsendustesse. Sestpeale olid uhkus ja
auahnus, soov olla enese silmis armastusväärne ning alla suruda ja alandada kõiki võistlejaid,
kadedus ja rahutu otsing üha suurema turvatunde järele inimese kõige tuttavamad hoiakud. Pauluse
kuulus lause: ’’nõnda, kui kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks
Kristuses’’(1. Korintuse 15:22).
Martin Lutheri ’’Väiksest katekismusest’’ , Luterlikud usutunnistuskirjad. 212., loeme:
annaabi.ee 
