Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?
Võitjate
eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei
suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme.
Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia
kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride
võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja
jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud
parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem
võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides.
Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri
raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel