Eesavist sai osav jahimees,kellele meeldis ringi uidata,Jaakob oli aga vaikne ja õrn poiss,kes eelistas kodu lähedal püsida. Kui poisid suuremaks said, hakkas Rebeka eelistama Jaakobit ja Iisak Eesavit. Iisaki õnnistus Rebeka kuulis,kuidas Iisak ütles Eesavile,et ta sureb peagi ja tahab teda kui oma esmasündinut õnnistada. Kui Eesav oli väljas küttimas,kutsus Rebeka Jaakobi ning soovitas tal võtta ulukiliha ja valmistada isale meeleheaks süüa. Samal ajal valmistas Rebeka ette kitsenaha,mida Jaakob pidi käte ümber kandima,nii et kui ta isa juurde läheb, arvaks too,et see on tema karvasem poeg. Kui Jaakob isale süüa tõi,ei tundnud see teda ära. Ta ütles:" Hääl on Jaakobi hääl,aga käed on Eesavi käed," ning andis talle oma õnnistuse. Karina Repetun 10.klass
Kr. maarjajääparki. Edasi hakkasid sellega tegelema egiptlased. Nende seinamaalid kujutavad nahaparkimistöökodasid. Pärsiast ja Babülooniast on I aastatuhandest e.Kr. säilinud mõned nahaparkimisretseptid. Üks neist kõneleb naha töötlemisest puhta jahuga esmaklassilises vees, õlles ja veinis. Edasi töödeldi härjarasvaga määritud nahku suures pronkskatlas maarjajää ja tammepahkadega. Teine retsept jutustab puhta loomarasvaga töödeldud kitsenaha parkimisest viinamarjamahlas lahjendatud maarjajää ja puupahkadega. Need vanad retseptid on idamaadel kasutusel tänapäevalgi. Vanades tsivilisatsioonides tunti juba ka palju erinevaid nahakaunistamisvõtteid nagu nahalõiget ja nahavooli, aplikatsiooni, intarsiat, nahkesemete vormimist jne. Vanimad leitud nahkehistööd arvatakse olevat pärit aastast 1050 e.Kr. Vanim säilinud nahkehistöö on pärit Egiptusest.
annaabi.ee 
