Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
,,Me jääme kokku ja leiame üksteist taas."
,,Taas?"
,,Siis, kui praegu üks meist hukub, või mõlemad, saame me ikka veel kokku."
,,Kus?"
Halltiib vaatas taevasse, ka Prints tõstis pea.
,,Seal."
Rasked pilvemassid keerlesid lähenevas tormituules, vikerkaar oli kadunud nagu ka
päikesekiired tagasi taevakotta. Pehme rohi summutas kõik sammud, kirsipuude sahin peletas
eemale vaikuse. Kaks last, üks poiss, teine tüdruk, hiilisid mööda kitselist kinnikasvanud
jalgrada õueplatsi poole, möödudes mitmest tiigist, millest üks nende tutvumise alguseks
teenis.
,,Siin on mõnus," sosistas Elisa ja poiss pigistas tugevamini ta värisevat kätt. Nad olid
mõlemad pabinas eesseisva ohtliku näitemängu pärast. Võimalusi õnnestumiseks oli sama
hästi kui null, põrumiseks aga enam kui küllalt, et pöörduda tagasi igapäevaellu ja orjada
esivanemate hukutavaid nõudeid. Kuid nad tahtsid vabadust, sõltumatust kõigest mustast ja
annaabi.ee 
