"kitsekesele" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Oraator esines kiiduväärt hooga. Ta polnud veel sissejuhatustki lõpetanud, kui tal juba higi laubalt tilkus ja silmad pungi läksid. Äkki jäi ta keset perioodi seisma ja ta muidu kaunis mahe, vahest isegi lollakas pilk hakkas välkusid pilduma: «Mu härrad!» hüüdis ta seekord prantsuse keeles (vihikus need sõnad puudusid). «Saatan ise on asjasse segatud, sest ta viibib meie kohtupidamisel ja narrib kohtu kõrgeväärikust. Vaadake ometi!» Ta näitas käega kitsekesele, kes Charmolue'd zesti-kuleerimas nähes tõesti paraja aja leidis sedasama järele teha: tagumikule toetudes ja habemega koogutades kordas ta, niihästi kui oskas, oma esimeste jalgadega vaimuliku kohtu kuningliku prokuröri pateetilisi liigutusi. See oli, nagu lugejad mäletavad, üks ta oskuslikumaid vigureid. Sel sündmusel, sel viimasel «tõestusel», oli suur mõju. Kitsel seoti jalad kinni ja kuninglik prokurör jätkas oma tulvavat ilukõnet.