"kitsekasvatusega" - 1 õppematerjal

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

Võib öelda, et Eestis on tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsekasvatuse eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 5. Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega. Põhjuseks võiks olla, et kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal