Lambakasvatus
vill müüakse pesemata kujul ning lambanahad turustatakse toornahkadena.
Proportsioonid võivad muutuda juhul, kui lambavilla ja lambanahku müüakse
töödeldud kujul või kui neist talus mingisuguseid tooteid valmistatakse ja
turustatakse.
Riigipoolselt on ute kasvatamise toetust makstud alates 1999. aastast alates kui
toetuse suurus oli ute kohta 289.-kr., 2000.-a. 169.-kr, 2001.a. 281.-kr., 2002.a. 230.-
kr., 2003.a. 223.-kr. 2003.a. maksti toetust 1073 lamba-ja kitsekasvatajat 17147 ute ja
kitse eest.
Eesti lambakasvatuse nõrkuseks on lambafarmide väike suurus. Eesti Statistikaameti
poolt läbi viidud põllumajandusloenduse andmeil (tabel 2) oli Eestis 2001.a. 4850
lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi
suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%)
peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes lambafarmides peetakse 54 % uttede
üldarvust
annaabi.ee 
