Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
joostes müüri alt õue, ja vett sealt ammutas rahvas.
Nii oli Alkinoos jumalailt saand andisid ohtralt...
Kreeka maastik koosnes mägedest, mäetippudest ja saartest, igal väikeselgi tasandikul oli oma
paiga vaim e genius loci. Kreeklaste mõtteviisis oli loodus hingestatud. Igal paigal oli oma
meeleolu sõltuvalt paiga vaimust. Koobastes, hiites ja voolavas vees elutsesid nümfid. Metsades
ja mägedes elasid metsajumalad, faunid, saatürid. Sarvede ja kitsejalgadega Pan, karjuste jumal,
elas kõrgel mägedes, metsarikastel nõlvadel. Mängis seal oma flööti ja tantsis nümfidega. Pan'i
kodukandiks oli müütiline Arkaadia, kaunis ja lopsakas maastik õitsvate aasade, metsatukkade
ja allikatega, kus karjused oma loomi karjatasid. Ideaalne paik armunud paaridele. Arkaadia
müüti arendasid edasi roomlased (Vergilius). Tegelikkuses oli Arkaadia-nimeline paik viljatu ja
jaheda kliimaga tasandik mägedes, kuid selle elanikud armastasid muusikat