Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
aastate lõpus kurtma öötööst tekkinud
ülekoormuse pärast, kuid väljaandjad ei andnud mingis osas järele, ka palgad jäid
samaks.
Palgaküsimus muutus olulisemaks sedamööda, kuivõrd ajakirjaniku ametis hakati
rohkem nõudma erialaseid teadmisi ja oskusi, samuti seostati suurema palga vajadus
eetiliste küsimustega (et ajakirjanik ei laskuks ebaausatesse tehingutesse). Amet
nõudis ka omamoodi esinduskulusid, et liikuda seltskonnas. Postimehe toimetaja Jaan
Kitsbergi arvates ei suutnud toimetused töö vähese tasuvuse tõttu küllaldase
haridustasemega jõudusid palgata.
Ajakirjanikuna töötamine ei olnud reeglina püsiv periood ega etapp. XIX sajandil
tulid haritlased ajalehte toimetama ajutiselt, kuigi mõnikord isegi mitmeks aastaks,
kuid lahkusid peagi varem õpitud ametisse või hakkasid ajakirjandustööd tegema teise
ametiga paralleelselt (nt Oskar Kallas, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare,
Friedebert Tuglas)