Neist kolmest patsiendist kahel oli UV A raviga seotud erüteem. Kuigi pikaajalise UV A ravikuuri või sagedaste ja korduvate teraapiatega võib kaasneda melanoomi ja vananemise muutustega seotud oht, näitab hiljutine uurimus, et UV B, mitte UV A kiirgus põhjustab melanoomi (Sõnaseletus!) . Samas ollakse teadlikud riskidest, mis on kindlaks määratud British Photodermatology Group Workshop poolt ja seetõttu soovitatakse täiendavalt hinnata ihtüoteraapia koostoimet lairiba UVB ja kitsasriba UVB raviga. Võimalikud toimemehhanismid KAS VB OLEKS SEE TEKST TARGEM TEHA ÜHE JUTUNA? Soovitav oleks. Mitmed võimalikud seletused on täheldatud seoses ihtüoteraapia efektiivsusega Türgis . 1) Üks fakt on füüsiline kontakt kaladega kes toituvad ketendavast nahast, mis toob kaasa ketenduse kiire vähendamise. Seda nähtust tõestasid ka meie patsiendid, kes teatasid kalade töö meeldivast mõjust kui kalad nende nahka imesid. Kalad näivad eelistavat
14 : Aparatuur on vaja kahte optilist süsteemi. Flurestsentsi mdetakse risti ergastuse suunale, nii et küveti fluorestsent ei sattu detektorisse. Väheläbipaistvaid aineid mdetakse 370 nurga all. Valgusallikad: ksenoon kaarlambid vahemikus 300-1300 nm, elavhbedalambid Filterfluorimeetrid: kasutatakse HPLC detekteerimisel. Sisaldavad interferentsfiltreid (ergastav filter on kitsasriba filter ja emissioonfilter on äralike filter, mis ei lase läbi ergastavat kiirgust. Lambi intensiivsuse fluktuatsioone stabiliseeritakse osa valguse suunamisega kontroll FEK peale. Metoodika: mdetakse küveti + solvendi signaali, et reguleerida selle järgi aparaadi nulli näit. SpektrofluorimeetridValgusallika intensiivsus sltub lainepikkusest, nagu ka detektori reaktsioon. Mlemad parameetrid varieeruvad ka ajas. Kahe kiire süsteemides saab sltuvusi krvaldada valgusallika
suutelised võimendama kuitahes aeglasi sisendpinge või voolu muutusi (sagedusala ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e. selektiivvõimendid, millel fü / fa < 1,1 ja fü võib ulatuda gigahertsidesse. Et kitsasribavõimendil on koormuseks harilikult resonantsvõnkering, siis nimetatakse neid ka resonantsvõimenditeks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 2 Lairibavõimendite alaliigid on videovõimendid (kasutatakse telerites, ostsillograafides)
annaabi.ee 
