Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna.. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa,
seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, IX-X. Suuri puid on Eesti mõisaparkides palju, olgu nimetatud siin Järvseljat [h = 26 m, d = 50 cm (Kasesalu,1999)], Põlvamaal Kioma parki [h = 26,5 m, d = 73 cm (Elliku jt., 2000)] Põlvamaal Räpinas, Sillapää lossi parki jne., samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse. Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna. Tsoon III. 1698. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa,
annaabi.ee 
