Kunsti ajalugu
Täiesti uueks osaks kirikuhoones oli
altariosa alla olev keldriruum e. krüpt, mis ehitati pühakute säilmete tarvis. Krüpti kasutati ka
kultuseruumina ning tähtsate isikute matusepaigana. Kirikute interjöörid olid kaunistatud
freskode ja mosaiikidega, millest on säilinud mõningaid fragmente karolingide ajal ehitatud
(ja hiljem ümberehitatud) kirikute krüptides.
Karolingide-aegse basiilika eksterjöör oli raskepärane, nelja või ka enama massiivse torni
ning paksude kitsaaknaliste seintega. Enamik nendest on kas hävinud või siis tänapäeva
jõudnud pea täiesti ümberehitatutena . Jooniste ja rekonstruktsioonide põhjal võib
basilikaalsete kirikute seas tüüpilisemaks pidada Belgias asunud Saint Riquier basiilikat
(9.saj.;ehitusmeister Angilbert või Engilbert). Kolmelöövilise , kahe pöikihoone e. transeptiga
kiriku pikihoone oli võrdlemisi lühike, idapoolsele transeptile liitus neljakandiline
kooriruum, mille altariosa lõppes poolümara apsiidiga
annaabi.ee 
