Vee Zooloogia
harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb.
Lahksoolised.
Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide
süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees
kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude
arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased.
Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü. Suu peene koonuse tipul;
koonuse ümber kaheksa stiletti. Eristunud, sissetõmmatavat pead katavad igas suunas
õieli jämedad harjased (skaliidid). Pärak olemas. Lahksoolised.
Keraskärssussid: Ruljas kere, eesotsas sissetõmmatav ruljas kärss; tagaotsas võib
olla peenem jätke. Kärss sageli ogaline. Kulgevad põhjasettes kärssa paisutades ja
sisse tõmmates. Röövloomad või settesööjad. Sool sirge, pärak tagaotsas. Tsöloom