Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning
kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama
erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. Tema arengus on
toimunud sellised muutused, mis sunnivad täiskasvanud vähki veest väljuma ning ülejäänud
elu maismaal veetma. Seejuures lahkub ta kojast ning tema tagakeha kattub tugevate
kitiinplaadikestega. Vette läheb ta ainult sigima. Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama
krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad
(eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning
pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud
aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed
annaabi.ee 
