Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlemad vanemad. (T.Randala 1976) Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni. Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts. Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid.
tükiks rebida ja lennuvõimestunud poegadele sööta, ent enamasti jääb liiga suur kala kasutamata. Vähem süüakse vesikakandeid, veeputukaid ja putukavastseid; viimaseid, sealhulgas isegi puruvanakesi viiakse väikestele poegadele. Toidujäänuste hulgas on leitud ka väikeste 11 konnade luid. Seedumata toidujäägid, nagu kalaluud, putukate kitiinosised öögitakse välja 8 10 mm läbimõõduga ja kuni 20 mm pikkuste räppetompudena. Toitu varitsedes istub jäälind mõnel vee kohale ulatuval oksal, harvem veest välja ulatuval kivil, vaial või paadiserval. Saaki märgates haarab selle sööstlennult noka vahele, enamasti sukeldudes püstloodis kuni 20 cm sügavusele vette. Saaki pessa viies lendab lind lennuavasse otsejoones, laskumata enne mingile vahepaigale. Pesa uuristatakse-raiutakse noka abil mõlema paarilise osavõtul
annaabi.ee 
