Jõevähk
Ümber
suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu.
Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised
neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale
kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga,
saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased
kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt.
Siseehitus
Tähtsamat osa vähitegutsemisel etendavad kompimis ja haistmismeel. Vähk kombib tundlate ja
jäsemetega ning tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Kuna vähil on liitsilmad, siis ta näeb
esemete kuju ja ka liikumist. Toitumisel haarab vähk suurte sõrgadega toidu ja suunab selle
suuava juurde. Ta peenestab toidu lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest
hambakestega. Seedimine toimub lühikeses sooles.
annaabi.ee 
