E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
rüütlite ihnust, kes neile nii häid pidusid iialgi ei valmistanud.
Öö oli juba käes, kui sepale teada anti, et komtuur koju on tulnud ja teda enese juurde
kutsuvat.
«Ma tulen pea tagasi,» ütles Villu üles tõustes.
220
«Jooge tublisti, mehed, kuna Juua on. Teises ilmas ei ole viinamägesid.»
Ta võttis viinaankru kaenlasse ja läks sulase järele. Sulane viis ta kõrgesse, kitsaste
akendega kambrisse, kus vahaküünlad põlesid ja laual kuld ja hõbepeekrid kitekasid. Komtuur
ja mõned ordurüütlid istusid laua ääres ja jõid kallist viina. Komtuur võttis sepa teretuse lahke
näoga vastu ja hüüdis:
«See on ilus, sepp, et sa. vanu sõpru ära ei unusta. Oled ennast sel aastal natuke kauemini
oodata lasknud kui muidu. Vahest tõrkusid sellepärast, et ma sind mineval korral pisut
pahandasin? Lepime ära. Ma palun oma eksitust siin orduvendade ees andeks. Kas oled nüüd
rahul?» Villu ei leidnud kõhe vastust. «Sa kannad ikka veel viha
annaabi.ee 
