meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu lauluoskus oli muljetavaldav ja sellele aitas kaasa ka kitarrist Jorma. Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid. Laulude koostamisest ja kokku mänguni.Koidul ja Jarmol oli väga raske valida just neid laule, mida nad esitasid. Kontserdi lõpus tuli isegi kolm lisalugu. Minu lemmiklaul oli ,,unustuse," mis oli väga hea viisiga ja rahulik laul. See laul pani mind sügavalt mõtlema.
90-ndate lõpul on noortele jäänud ennekõike väikesed nihked ja uuendused, stabiilsus ning kogemuste süntees. See kehtib aga protsessuaalses mõttes ning ei välista ainulaadseid autoreid ja tekste . Ettekujutus noortele määratud kindlast rollist aga ei soodusta selle vahe märkamist. Kümnendi alguses oli ühel pool mõttelist joont traditsioon ja teisel pool uuendus, piir lõi identsused. Oolukord on samasugune nagu vananevas rockmuusikas, sa võid imiteerida raevukaid ja hingestatud kitarrisoolosid, kuid tegelikult mängib professionaalne igavus. Teine märkimisväärne nähtus on tehniliste võimaluste ja eripära rakendamine kirjandusliku teksti loomisel.