MEHAANIKA Võnkumine. Tatjana Tambovtseva Kohtla Põhikool 2013 Võnkumine liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku jooksul Näiteks: kellapendli liikumine puuoksad tuules kitarrikeel, kui seda tõmmata kiikuv laps Suurused, mis iseloomustavad võnkumist Tasakaaluasend Amplituudasend Täivõnge Periood Sagedus Amplituudasend Amplituudasend Amplituud ja tasakaaluasend Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi. Amplituud kaugus tasakaaluasendist amplituudasendini. Täisvõnge ja võnkeperiood Täisvõnge pendli liikumine ühest
tundmatu kõrva poole. Kuigi mu sõbrad olid mulle rääkinud nende teekonnast positiivsete emotsioonidega, ei tundnud mina ennast oma lennu jooksul sugugi vaimustatult, sest rahvamass, palavus ja kiirus ajasid mind meeletult iiveldama. Mulle sattus esimesena ette punkar kelle kõrva ei suutnud ma esialgu sissegi saada, sest need hiiglaslikud kõrvarõngad varjasid kogu vaate ära. Uuel katsel pääsesin ma kuulmekäiku ja see tundus mulle veelgi igavam kui kitarrikeel. See oli nii tühi ja need bakterid ning kõrvavaik tekitasid minus vastikust. Kas see punkar ei pese oma kõrvu siis mitte kunagi?? Ma pääsesin alles pärast pikka trügimist kollase kõrvavaiguga edasi trummikileni. Trummikile hakkas jubedalt võnkuma ja mind kõdistama. Need meeletult tugevad võnked lükkasid mind tagant kiiremini eemal asuvasse trummiõõnde, mis asub keskkõrvas. Leidsin trummiõõnes ka midagi huvitavat! Nägin kolme imeliku kujuga luukest, mis kõik on
. Kiirus v on alati kõverjooneline puutuja suunaline ning näitab ajaühikus läbitud tee (kaare) pikkust. Nurkkiirus (oomega) näitab kui suure nurga läbib raadius ajaühikus. Nurga mõõtühik on SI-süsteemis: 1rad(radiaan). See on raadiuse pikkune kaar või selle vastav nurk. Üks täisring=2 rad=6,28rad. Mehaanilised võnkumised on perioodilised (korduvad) liikumised tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. Liigid: a) tekkepõhjuste järgi 1) vaba võnkumised-toimuvad välismõjuta NT. kitarrikeel, keha viiakse tasakaaluasendist välja, edasine võnkumine toimub süsteemiseoste jõudude puhul. Vabavõnkumised tekivad, kui kehale mõjub tasakaalu asendi poolt suunatud jõud ja hõõrdumine ei tohi olla liiga suur. 2)sulgvõnkumised toimuvad perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna
annaabi.ee 
