Muusikaajalugu - klassitsism
Difürambidel.
Klassikalise tragöödia rajajad aischylos, sophokles ja euripides (5.
Saj. Ekr) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejaid ja dramaatilise
tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati
ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes.
5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem
väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure
meistri ja kitaravirtuoosina tuntakse timotheost mileetosest.
Hellenismi ja rooma võimu ajastu – segunes klassikaline kreeka
kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kujunes aristokraatlikus
keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus
peamine oli puhtmuusikale väljendus. Kreeklased kasutasid kaht
erinevat tähtnoodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika
jaoks. Mõlemad võimaldasid märkida kõiki helisid pool- ja
täistoonilise kõrgendusega.
annaabi.ee 
