Kisuts
tunduvalt suuremate silmade ja pikema ülemise lõualuu ja kitsama lauba poolest. Peale selle
on järve kisutsil vähem kiiri selja ja anaaluimes ja selgroo lülisid. Üldmuljelt eredalt
hõbedane. Selja ja pea ülaosa on tumerohekad. Pea ülaosa, selg, keha ülalpool küljejoont ja
vahel ka seljauime alaosa ning sabauime ülemine pool on kaetud harvade, ümarapoolsete
väheldaste tumedate täppidega. Sabauime kiirtel on saba lähedal läikiv hõbedane helk nagu
ränd kisutsilgi. Pulmarüü üldtoon on tume vaarikapunane. Sarannoe järve kisutsi (kohalik
nimetus baidarka) pulmarüü erineb Väikse Sarannoe järve kaladest. Üldtoon on oliivikarva
või roheline, külgedelt punakast tooni, selg ja sabauim on kaetud arvukate tumedate
täppidega. Kolmas pulmarüü variant on Halantõrskoje järve kisutsil: keha üldtoon on
helelilla, tihti metallse läikega, piki küljejoont on hästi eristuv vaarikavärvi riba. [10]
Pilt 2
annaabi.ee 
