Kisuts
nimetus valgekala). [2]
2
Järve kisuts on võrdlemisi suurte soomustega (127 153, keskmiselt 139 küljesoomust), 20
25 (tavaliselt 23) lõpusepiisid. Ta erineb rändavatest väiksemate mõõtmete, lühema koonu,
tunduvalt suuremate silmade ja pikema ülemise lõualuu ja kitsama lauba poolest. Peale selle
on järve kisutsil vähem kiiri selja ja anaaluimes ja selgroo lülisid. Üldmuljelt eredalt
hõbedane. Selja ja pea ülaosa on tumerohekad. Pea ülaosa, selg, keha ülalpool küljejoont ja
vahel ka seljauime alaosa ning sabauime ülemine pool on kaetud harvade, ümarapoolsete
väheldaste tumedate täppidega. Sabauime kiirtel on saba lähedal läikiv hõbedane helk nagu
ränd kisutsilgi. Pulmarüü üldtoon on tume vaarikapunane. Sarannoe järve kisutsi (kohalik
annaabi.ee 
