hulga lihtsamaks, andes taaskehastajatele ning kollektsionääridele võimaluse saada neid muljetavaldavaid ning töökindlaid relvi soodsama hinnaga. Kui vähegi võimalust on, sooviks ka ise selle masina oma sepikotta valmis meisterdada. 10. Kasutatud kirjandus Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks.TTÜ, Tallinn, 2005. Dunajev, P., Lelikov, O. Masinaelementide projekteerimine. Kursusetööd. Tallinn, ,,Valgus," 1989. Itskovits, G., Kisseljov, V., Tsernavski, S., Bokov, K., Panits, B. Masinaelementide projekteerimine. Tallinn, ,,Valgus," 1976 Purde, M. Tolerantsid ja istud. TTÜ, Tallinn, 2005. http://www.skf.ee http://www.osoran.ee/osoran02ee/osoran01ee01.htm 11. Lisad 1. Lähtemäärang 2. Võlli detailijoonis 3. Hammasratta detailijoonis 4. Vända koostejoonis 5. Valtsi koostejoonis
4 1.5. Eesti NSV periood (1940-1991) Matemaatika õpetamises selle perioodi algul olulisi muutusi ei toimunud. Töötati samade õpikute ja programmide järgi. Sõja tõttu oli õppetöö paljudes koolides häiritud. Sõja järel hakati matemaatika programmi kohandama üleliidulise programmiga. Alates 1949/50. õppeaastast hakati üle minema üleliidulistele tõlkeõpikutele (autorid Kisseljov, Rõbkin, Valtsev jt). Sellega lõppes mitmete teemade (tuletis, integraal, kombinatoorika) õpetamine. Seevastu sisaldasid üleliidulised õpikud V klassis ülemäära keerulisi (enam kui 10 tehtega) aritmeetikaülesandeid. Geomeetria süstemaatiline kursus algas juba VI klassis ja oli õpilaste vanuse kohta raske. Matemaatika ühtne kursus oli nüüd jaotatud erinevateks osadeks, sisuliselt tegelikult erinevateks õppeaineteks: aritmeetika, geomeetria, algebra ja trigonomeetria
annaabi.ee 
