Kohastumine
sajandist), aga vastavaid katseid on tehtud
vähe ja alles viimasel ajal (nt liblikaröövikuid jäljendavaid mulaaze puu otsas lindudele
eksponeeritud). On mõningaid tõendeid mainitud klassikalise seletuse kehtivuse kohta, aga
samas on ka väljendatud õigustatud kahtlusi, nimelt peab varjude kaotamiseks valgus tulema
üsnagi täpselt õige nurga all, mida looduses ilmsestigi harva ette tuleb. Klassikalise hüpoteesi
toetajad vaidlevad vastu, et varjude kadumine ei peagi olema täielik - kisklusriski vähendamiseks
võib piisata võib sellest, et tänu vastuvarjutusele on näiv varjude muster lihtsalt teistsugune, kui
ühtlaselt värvunud objektil, mis siis ikkagi kiskjat eksitab.
Vastuvarjutusele on pakutud ka alternatiivseid seletusi:
- looma seljapool on kõhust rohkem eksponeeritud kahjulikule ultraviolettkiirgusele,
pigmenteeritus aitab selle mõju vähendada;
- sageli (eriti veekeskkonnas) võib vastuvarjutust sageli vaadelda lihtsalt kaitsevärvuse
annaabi.ee 
