Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Mõisaparkidel oli kindel kompositsioon. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Eemalt sarnanes 17. sajandi mõis mõneti Eesti külale, nagu ka enne öeldud. Kõrged õlg-, roog-, kisklaud- või mätaskatusega hooned ehitati sinna, kus selleks olid olemas sobivad looduslikud tingimused - jõgede ja järvede äärde, väikesele kõrgendikule. Pea alati peeti selle asukoha valikul silmas sobiva pinnase lähedalolu. Mõisahooned olid avatud olemasolevale loodusele. Maja ette istutati puuderühm, mis tavaliselt koosnes kolmest lehtpuust. Vahel istutati maja fassaadi Koostanud: 92Kadi Karro
annaabi.ee 
