Soome-ugri rahvakultuur
(kalapüük, küttimine, põhjapõtrade kasvatamine) asusid nad ühest asulast teise.
20. sajandi algul olid manside elamuteks ristpalkelamud, püstkojad ja neljakandilised elamud. Tänapäeval
neljakandilisi onne enam ei kasutata, traditsioonilised algelised ristpalkelamud ning püstkojad on veel vähesel määral
kasutusel. Sajandi algul olid ristpalkelamud üheruumilised, seintel oli 6-14 palgirida. Katuste roovpalkidele asetati
kisklauad, mis kaeti kasetohuga, millele asetati palgid või latid. Talveelamute katus kaeti sageli mullaga. Elamu uks
oli laudadest. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Need olid väikesed, umbes 30 × 30 cm, vahel isegi 10 × 15 cm,
harva 100 × 50 cm. Elamutel oli muldpõrand, mis vahel kaeti plankude või lattidega. Talveelamutel oli esikülje ühes
nurgas kaminataoline ahi. Sellel oli savist ja puupulkadest valmistatud korsten. Suveelamutel asetses keset tuba
lõkkekoht, harva oli nurgas ahi