Shakespeare
Teatrietendustest võtsid
osa kõik ühiskonnakihid peale puritaanide (eriti askeetlike elukommetega usulahk). Publik ei
olnud iialgi "valitud", ja tema kombed olid kõigiti toored ja jõhkrad. Iseäranis terav oli vahekord
laval istuvate ülikute ja õues seisvate vaatajate vahel. Viimased ostsid ringiliikuvatelt
moonamüüjatelt vorsti, õlut, õunu, pähkleid; sõid ja räuskasid näitlemise vahel, tõmbasid
õllepudelitelt korke, mängisid kaarte, põletasid piipu ka naised kisklasid, rääkisid vahele ja
pildusid rahulolematuse puhul näitlejaid söögijäätmetega, nii et vahel pidi näitemäng pooleli
jääma. Siinsamas õiendati omavahelisi asju ja karistati taskuvargaid. Parteri taga oli lahtine
väljakäigukoht ja kui hais väga väljakannatamatuks läks, põletati kadakaid.
Etenduse päevi teatati lipuga teatri katusel. Peale selle kleebiti linnas müüridele kuulutusi nagu
nüüdki
annaabi.ee 
