Lapimaa
Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas, pohl, sinikas jt.
Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on
seal raske kasvada. ;adalikke katavad sood.
Loomastik pole eriti liigiliselt rikas, sest pimedas metsas leidub vähe toitu ja soodel saavad
hakkama vähesed. Okasmetsa loomad toituvad peamiselt puude okastest, seemnetest ja
koorest (nt põder, orav). Kiskjateston esindatud hunt,ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits.
Olulist rolli mängivad rändlinnud, kes toituvad rohketest putukatest, kes talveunest ja
veekogudest väljuvad (sääsed jt). Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk,
vint jt.
Taiga vööndis on vähe inimtegevust. Enamus elanikkonnast on koondunud üksikutesse
suurematesse asulatesse jägede ääres. Peamine tööstus haru on seal metsandus. Põllumajandus
annaabi.ee 
