"kiskjakalduvused" - 1 õppematerjal

Pruunkaru (Ursus arctos)

vastast ka toiduks tarvitada. Vene teadlased on täheldanud ka sellist käitumismaneeri, kus pruunkarud jälitavad tiigreid pika ajavahemiku kaupa ning võtavad nende saagi ära. Toitumine Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja ­ tal on nürid hambad ja vastavalt arenenud lõualuu. Nad söövad nii loomset kui taimset toitu. Kusjuures taimne toit moodustab ca 90%. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Mida põhjapool, seda suuremad kiskjakalduvused. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel ­ enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda või enesekaitseks. Pärast ärkamist suundub rabale, lootes leida mulluseid jõhvikaid. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse risuhunniku alla laagerdama. Karud kasutavad oma suurust, et kiskjaid oma saagist eemale hirmutada ning ise see ära süüa. Karud söövad hea meelega ka mett ja kaera