Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad
taimeosadest, seemneist. Fütofaagid moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela esimene lüli on autotroofid (produtsendid orgaanilist ainet tootvad rohelised taimed), järgnevad orgaanilisest ainest toituvad heterotroofid (konsumendid, destruendid) Toiduahela tüübid on: 1. Kiskjaahel, 2. Laguahel, 3. Nugiahel Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest: lehtedest (koaala sööb eukalüptilehti), puidust, viljadest, seemnetest. Kaitseks herbivooride vastu, on taimedel välja kujunenud mitmesugused kohastumused ogad, okkad, karvad. Herbivoorid on näiteks lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder.
annaabi.ee 
