Referaat siilist
vaid vahepeal ka vigisevad valjusti (oleneb liigist).
Siil mõnikord teeb rituaali, mille nimi on võidumine. Kui loom sattub uue lõhna
jälile, siis ta lakub ja hammustab selle allikat ja siis moodustab oma suus
lõhnaga vahu ja paneb seda oma keelega oma okastele. Ei ole teada, mis selle
rituaali põhimõte on, aga mõned eksperdid usuvad, et võidumine maskeerib siili
selle koha uue lõhnaga ja tagab talle võimaliku mürgi või infektsiooni allika
kiskijale, kes ta okastega kokku puutuvad.
Sarnanedes opossumitega, hiirtega ja muttidega, on siilidel naturaalne
immuunsus madude mürgi vastu.
Kui siile hoida vangistuses, võivad nad teiste loomadega hästi läbi saada, kaasa
arvatud koerte ja kassidega. Harvadel juhtudel ohustavad need loomad siile, siil
rullub palliks kuni oht on möödas.
Kuigi traditsionaalselt on siilid märgitud nüüd hüljatud putuktoiduliste rühma, ei
toitu nad ainult putukatest, vaid on hoopis segatoidulised