"kiskajate" - 1 õppematerjal

Linnud linnas ja prügimäel

3.1 Hädakisa Reaktsioon hädakisale sõltub keskkonnatingimustest, kellaajast, lindude füsioloogilistest vajadustest ja seltsingute sotsiaalsest struktuurist. Mida ebasoodsamad on keskkonnatingimused, seda tundlikum ollakse ärritusele. Hommikuti on see suurem, vähenedes õhtuks. Hädakisa mõjub efektiivselt näiteks esimeste kuldnokaparvede peletamisel seltsingutest, kuid õhtu edenedes see väheneb. Nälg ja janu muudavad linnu julgemaks ning kiskajate pooln võimalik oht muutub teisejärguliseks probleemiks. Seltsingulised linnud reageerivad paremini, sest arglike isendite lahkumine vallandab parve reaktsiooni. Hädakisa on lindude peletamiseks efektiivne meetod, kuid põhjustab lindude siirdumise mujale. Sealjuures on seltsingu levimist raske ennustada. Linnud vajavad kohta, kuhu suunduda, ning sellisel alal ei tohiks peletuvahendeid rajendada. Toidubaasi ahendamine, näiteks prügilate sulgemine, suurendab liigisisest konkurentsi