Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed, sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raua-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on ka mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad Kõige suuremad ammendamatud magneesiumivarud asuvad meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t magneesiumiioone ja kuni 0.38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi
Karbonaadid Sulfaadid Kaltsiit CaCO3 Kips CaSO4·2H2O Dolomiit CaMg(CO3)2 Bassaniit CaSO4·0.5H2O Magnesiit MgCO3 Epsomiit MgSO4·7H2O Nesquehoniit MgCO3·3H2O Heksahüdraat MgSO4·6H2O Hüdromagnesiit Mg[OH(CO3)2]2·4H2O Kiseriit MgSO4·H2O Natriit Na2CO3·10H2O Mirabiliit NaSO4·10H2O Thermonatriit Na2CO3·H2O Tenardiit Na2SO4 Nahcoliit NaHCO3 Arbaniit K2SO4 Troona Na3H(CO3)2·H2O Astrakaniit Na2Mg(SO4)2·4H2O K2CO3·H2O Pikromeriit K2Mg(SO4)2·6H2O