Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
sissetungimise vastu. Teine osa teotses Sakalas, kolmas ühes Liivi ordumeistriga Harjus.
On teada, et Saksa ordu ei kohkunud tagasi vastaste plaaniliku hävitamise eest: tarvitseb ainult
mõtelda juhtunud veretööde peale muhameedlaste kallal Idamaal, Preisimaa päriselanikkude
hävitamise peale, semgallide äraandliku hävitamise peale, veretöö peale Danzigis, kus surmati
üle 10000 inimese ühes kisendavate lastega, kelle peale ka ristiusu vaenlane oleks armu heitnud
paavst Clemens V-nda sõnade järele (kirjas 19. VI. 1310, U. B. 630). Marburgi Wigand ütleb
selgete sõnadega, et Preisi kõrgemeister saatis abiväge, et eestlasi, harjulasi, saarlasi korraga
hävitada (una die vita privari), ja edasi, et Liivi ordumeister saatis siis sõjaväe ühes preislastega,
et harjulaste maad rüüstata, tappes raugad ühes noorematega; Marburgi Wigand lõpetab selle