sügissajus ja rajuhoos õiguse järele. 6 2 Sinu käed nad aheldanud, kodumaa, peksnud narmaiks su piha. Aga su vabadusiha murda ei saa võõra piits ega kepp. Vaevakask ja maarjalepp nurmedel mullani maas. Aga nad ei sure, vaid tõusevad taas, siis kui sureb meie mure. 3 Pilved pahempidi karjun, killu kisendan kuust. Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust! Tükkideks kisendan taeva, kisendan mustaks päikese! Kisendan, kuni teil väikese ja vahva maa ning rahva kannatuse ja vaeva pärast on häbi! 7 Kõikide päevade valu, kõikide päevade rõõm varasügises õitsemises. Kuldkollaste lehtede langus. Varsti talviste hangede rangus. Ülem kõikde päevade rõõm. Ilma sinuta laps,ma eksind,
"Valge krae" (1987, novellivalimik Eesti novellivara sarjas, koostanud ja järelsõna: Mari Tarand) Revoldikatse Piiblikaantesse poogit Jumal sisendab neemele Hää lootuse. sinusse, rättimähitusse Siin olla täiuslik, lootust paradiisile. Sest tuleb ju mattuda Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas. täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast Välja kloostrist, olla hahkjas paas. välja piiravasit müüridest lõikavalt kuuma ja pimestavasse elu fookusesse. Vajamata kompassi troosti ja sakramendi tüürita mitte tahtagi jõuda Epitaaf Ta ärka hommikul helge ja kõneles endale: ,,Õhtuks olgu mul aegsasti selge maailm ja mis seal sees!"
annaabi.ee 
