See ei ole küll teab kui oluline, aga palun siiski.“ Kehtesta „Ma tean, et tahate filmi kommenteerida, kuid kui te teete seda just nii nagu v äsja, siis see segab minul filmile keskendumist ja selle nautimist.“ „Kui sinu telefon koosolekul heliseb, siis see häirib mind ettekande ajal nii palju, et mul läheb kõik meelest ära. Palun lülita see järgmine kord välja.“ Agressiiv „Kas te juba lõpetate selle kisendamise siin! Kas see on teil esimene kord kinos ne olla?!“ „Kaua sa mõtled oma telefoni helinaga mind koosolekutel häirida?!“ KOKKUVÕTE INIMESE ELU KOOSNEB VÄGA ERINEVATEST OLUKORDADEST, MISTÕTTU EI OLE VÕIMALIK ÖELDA, ET INIMENE PEAKS KOGU AEG KÄITUMA AINULT KEHTESTAVALT. NÄITEKS VÕIB OLLA OTSTARBEKAS ELUOHTLIKUS OLUKORRAS JUST ALISTUV (NT. OMA RAHAKOTI VARGALE ANDMINE) KÄITUMINE, MITTE ENESEKEHTESTAMINE. SEEGA TULEB IGAPÄEVAELUS ALATI
hätta. Teel jutustas mulle Tom, kuidas kõik olid uskunud, et ma olen tapetud, ja kuidas mu taat oli varsti selle järel 436 kadunud ega olnud enam tagasi tulnud; ja missuguses ärevuses oli oldud, kui Jim põgenes. Ma jutustasin Tomile kõik me «kuningliku kaelkirjaku» kelmidest ja nii palju me parvesõidust kui jõudsin. Kui me linna saabusime ja kesklinnast läbi läksime -- kell oli siis pool kaheksa -- tuli meile märatsev rahvasumm vastu tõrvikutega, koleda kisendamise, karjumisega, plekkpottide tagumisega ja pasunate puhumisega. Hüppasime teelt kõrvale, et lasta neid mööda minna. Ja kui nad mööda läksid, siis nägin, et kuningas ja hertsog olid ratsa redelil -- see tähendab: ma teadsin, et need olid kuningas ja hertsog, kuigi nad olid üleni tõrva ja sulgedega käetud ega olnud põrmugi inimeste sarnased, vaid sarnanesid kahe koletisliku suure sõdurikiivri sulega. Noh, mul oli sant seda vaadata; ja mu meel oli hale
annaabi.ee 
