Iliase pool raamatut
puhkeb äge taplus. Mitmel pool laevaahtrite taga käib tõsine heitlus: välguvad mõõgad ja
torkavad piigid, vankrid kihutavad kolinal teineteise peale, maa on surnute ja hädaldavate
haavatutega otsekui üle külvatud, see on verest nii läbi imbunud, et lausa punetab, siin-
seal vedeleb murdunud piike, nooli, kilpe, sõdalaste peast rebitud kiivreid ja märgist
mööda lennanud viskeodasid. Mõnes paigas peavad sangarid vastakuti kahevõitlust, teisal
aga on terved kisavate sõdurite read üksteisega segunenud ning ägedas lahingumöllus on
raske vahet teha, kes on oma, kes vaenlane.
See päev toob kuulsust kreetalaste kuningale Idomeneusele, kes võitleb kreeklaste kõrval,
aga sangarlikkuse poolest ei jää neile alla ka Priamose poeg Deiphobos, Aineias, Paris ja
teised troojalased. Poseidoni toetusel võitlevad kreeklased vapralt ja muidugi kannavad
troojalased nüüd, kui Zeus viibib eemal ega juhi lahingu käiku, valusaid kaotusi. Võitluse
annaabi.ee 
